PÖFF 3 – PÖFF 9

Tagantjärele filmidest – ehk nii ongi selgem pilk?

3. film – PÄEV JA ÖÖ
Melanhoolne Põhjamaa film. Uskumatult rumalast mehest. Ma mingi hetk justkui üritasin mõista, mis sellise inimese peas toimub, kes on täiesti eluisu kaotanud. Ise kena ja sõpru ka oli... Ja siis ma mõtlesin, et vot, kui ta palub sellel rasedal prostituudil ennast maha lasta, siis annab talle vähemalt arvestava hulga raha. Ja kui see keeldub, siis annab ikkagi. Sest tema ei tee sellega ju enam midagi. Aga võta näpust. Liiga võõras mõttemaailm.
Tükk aega läks tal aega, et julgus kokku võtta ja endale kuul pähe lasta.
10 min filmist magasin maha. Uuesti ei vaataks.

4. film – TEISELPOOL TÄNAVAT
Esimene emotsioon kinost väljudes – ometi üks korralik ja pöffilik film. Elamus. Armas ja positiivne – pensionäride armastusest. Veidratest ajatäidetest – ka üksildane inimene peab ju oma aja millegagi täitma. Kasvõi siis kaaskodanike peale kaevates (seaduse rikkumiste puhul). Kandes koodnime Snow White :)

5. film – 2046
Ma poleks kunagi arvanud, et sedasi on võimalik 60daid ja ulmelist keskkonda kokku segada. Väga minimalistlik 60tate õhustik, samas nii glamuurne – kui vaadata naiste meiki, kleite. Kõik muu justkui tagaplaanil... Ja vahepaladeks lõigud peategelase kirjutatavast raamatust, kus sõidetakse rongiga kuskile ebamäärasesse tulevikku ebamäärase eesmärgiga. Ja taas glamuursed naised, ringi liikumas luksuslikus rongis, olles tegelikult androidid. Arusaamatud ja mõistatuslikud – mitte kunagi reisijatesse ära armudes.

6. film – UNISTAJAD
Kõige pretensioonikam film sellel PÖFFil. Minu vaadatutest. Teismeliste (või siiski juba noorte) seksuaalne eneseavastamine, taustaks 1968. a Prantsusmaa. Haruldase kaksikutevahelise suhte, mõistmise kujutamine – kas sellist võib kuskil olemas ka olla? Tegelikult olen ma ju midagi sellele lähedast ise kogenud...

7. film – TÄIUSLIKUD VÕÕRAD
Film väga üksildasest (mitte ehk kõige parema psüühilise tervise juures) mehest, kes enam-vähem röövib ühe naise ja viib ta üksikule saarele Uus-Meremaa ranniku lähistel. Naine läheb mingi hetk paanikasse (sellises situatsioonis oleks paljudki ehk) ja lööb mehele noa kõhtu. Seejärel põetab teda ja palvetab: ära sure! See lõpuks ikkagi sureb ja naine on üksi saarel. Ja sel saarel on lihtsalt selline mõju – naine keerab täitsa ära. Enne seda oleks võinud film ära lõppeda – mulle oleks piisanud sellest, et kuidas ta seal üksi edaspidi hakkama saab. Aga ei. Kes teab, kuidas endal sellises situatsioonis psüühika kokku variseks. Njah.

8. film – TÜTARLAPS PÄRLKÕRVARÕNGAGA
Kõige mõjuvama õhustikuga film. Lugu 17. sajandi kunstnikuperre teenijaks tulnud tüdrukust, kes tegelikult mõistab rohkem kunstnikku, kui tema oma naine. Kes on pidevalt lapseootel ja üliarmukade. Kui teil on silma ees mõni Rembrandti maal, siis film oli just täpselt sellistes toonides. Ja varjudes.
Imeilus!

9. film – 23.14
USA väikelinn, kus ühel ja samal ajahetkel juhtub paljude ebameeldivate inimestega palju ebameeldivaid asju. Mida siiski on mõnevõrra huvitav ja ehk naljakaski vaadata. Ei saa öelda, et see oli must-valge – siin polnud ühtki positiivset tegelast. Vist... Täitsa must.
Vähemalt tempokas ja ei jäänud magama. Lõppes ta ju 2 paiku öösel.

Kokkuvõtteks – tundus, et oli natuke lahjem kui tavaliselt PÖFF. Aga ehk see oli lihtsalt alguse tõttu. 4. filmist hakkas huvitav. Aga kunagi pole olnud ka nii palju filme PÖFFil, lahjenemisefekt võib siiski ka toimida. Igatahes oleks tahtnud rohkem näha – peaks järgmisel aastal seks ajaks puhkuse võtma?