Tore raamat vist

Täna hommikul tegin teist korda elus sellise triki, et sõitsin lihtsalt oma peatusest mööda. Vaatan aknast välja ja saan aru, et olen umbes poole peatuse jagu juba mööda pannud. Sedakorda lugesin M.Crichtoni raamatut "Prey". Täna oli täitsa mõnus tagasi jalutada ühe peatuse jagu. Värskendav.

Erinevalt eelmisest korrast - siis ma sõitsin rongiga Pääskülla. Talvel. Külm ja pime oli. Ei olnud üldse mõnus ühte rongipeatusevahet tagasi jalutada. Ja hirmus kuri olin siis ma ka. A siis ma lugesin Vonneguti "Tapamaja, korpus viis ehk Laste ristisõda". Mõlemad vist haaravad raamatud?