Asjalikult edasi

Eile hommikul tööle tulles, vaid paarkümmend meetrit enne töölejõudmist, märkasin, et minu ees sibab pisike kutsikas. Üks tädi rihma otsas. Selline kõige vahvamat sorti (minu jaoks meenutas ta Alfat ja Sulfat pisikesena – hele keha ja tumedam koon-nägu). Selline 4-kuune umbes. Ja ise nii vara hommikul rõõmus-rõõmus! Muudkui hüppas ja hüppas ringiratast ja ei lasknud oma omanikul rahulikult sebrat ületada – trajektoor tuli selline sinka-vonka.
Võibolla natuke selline, aga tumeda ninaga:


Aga minu MTÜ-ga seotud kogemuste kasv jätkub. Selgus, et kohturegistrid, kuhu dokumendid saata tuli, toimivad samamoodi Eesti Vabariigis nagu suurepärane Haigekassa süsteem. S.t, et nime poolest on nagu üks suur asutus aga inimesele esitatakse asja (kui sa hakkad asju ajama) sedasi, et iga osakond tegeleb konkreetselt ainult “oma asjadega”. See tähendas, et kuna ma alguses suhtlesin Tallinnas konsultandiga, kes andis mulle vastava konto nr ja viite, kuhu riigilõiv maksta, siis hiljem muutus paberite Tartus sisseandmine raskeks. Sealne tädi ütles, et kuna teil on Tallinna registri viitenr-ga asi makstud, siis meie sellega ei tegele. See pole üldse meie asi! Unfuckingbelievable! Nigu nad saaksid selle raha omale… Kõik läheb ju ühte potti – riigile.
Tagantjärele jääbki vaid imestada, kuidas õnnestus mul Tallinnas 7 kuud (seitse!) ära elada, ilma et mul oleks tulnud probleeme tervisekindlustusega. Nimelt vahetasin alles 2 nädalat tagasi Tallinna Haigekassasse ennast ümber. Selle aja jooksul käisin ma vast 4 korda arsti juures ja mul oli 2 erinevat perearsti ning mulle kanti 2 korral üle haiguspäevade raha. See tekitab küsimuse, et kas nad üldse midagi kontrollivad ka? Sest kui küsima minna, siis öeldakse, et nii üldse elada ei saagi ja ühegi arsti juurde ei saa ning üldse on tervislikus mõttes maailmalõpp lähedal, kui sa KOHE oma Haigekassa piirkonda vahetama ei lähe.

Aga jaa – kogemuse saab päris vahva kõigist neist asjaajamistest. Tore raamatupidamine seisab ees ka veel – boonuseks. Seda kõike muidugi juhul, kui auväärt kohturegister aktsepteerib minu kokkupandud dokumendipakki ja viitsib enne 15. novembrit asja ametlikuks teha. See kuupäev on nimelt see, mil tuleb esitada Kohaliku omaalgatuse programmist raha taotlemiseks projektid. Ja esitamiseks peab MTÜ-l registrinumber olemas olema.

Eile õnnestus isegi käia osaliselt KOP infotunnil. Väga kasulik asi – anti väga häid juhtnööre, kuidas tuleks taotlusi vormistada ja mis siis ikkagi on täpselt need asjad, milleks raha antakse. Aga mul oli huvitav kogemus lisaks – jäin ühte onu täitse kohe jõllitama. Sest ta nägi täpselt selline välja:


Tõesti noh. Täpipealt nagu Michel J. Fox! Punapea ja tedretäpid ja miimika (natuke) aga kehakeel oli ka täitsa õige! Kahju, et ta lõpuks suu lahti tegi ja kogu mu illusiooni rikkus – seda ma tõesti ei usu, et M.J. puhast eesti keelt räägiks…

Ning veel üks tähelepanek, mille ma eile enda kohta tegin. Kui suhteliselt normaalselt (no lõdvalt) töölt ära lastakse. Linna asju ajama. Siis see usaldus – sa ju tead ju ise, et sul on tõesti vaja minna, seega palun! – on palju distsiplineerivam kui keelud-käsud. Teoorias ma võisin ju uskuda, et selline asi toimib aga niimoodi enda peal järgi proovituna! Fantast! Ma ikka väga kitsilt palun end ära. Kui tõesti kuidagi teisiti ei saa. Väga distsiplineeriv! Seda nimetan ma osavaks juhiks :)