Häbenemine
Miks inimesed häbenevad, erinevaid asju – ja see, mida, muutub mitte ainult ajas vaid ka ruumis.
Ma eile mõtlesin, et miks ma häbenen kellelegi näidata, et ma Delfit loen. Mõnikord. Aga minu meelest no tõesti – normaalsed inimesed ei loe seda! Aga ma mõnikord ikka loen – siis küll ainult tõesti naljade osa (siin on vahvaid asju… korra nädalas) Ja ehk korra kuus olen ma sellises seisus, et ma uudiseid silman. Kunagi, kui nad alustasid, siis oli see ju täitsa arvestatav portaal. Tundus vähemalt. Aga nüüd kommentaatorid selle omanäoliseks teinud – oma näoliseks. Ja miks pole kuulda olnud, et Delfi hakkaks anonüümseid kommentaare keelama? Sest see ongi nende leib, nende reklaami sihtgrupp. Ja ma vist ei tunne ennast selles “grupis” väga hästi. Viimasel ajal ma mõtlen enne, kui ma lähen artikli kommentaare lugema, olgu see mõni päevaleht või midagi muud. Kas on vaja seda p**** kaela saada?
Arvan, et näiteks 6 a tagasi poleks küll Delfi lugemisest probleemi teinud. Ja vastavas seltskonnas võib ju juhtuda, et ei teeks ka täna. Kes teab.



2 Comments:
6 aastat tagasi siiski Delfit veel polnud. Vast kusagil 4,5 on sellest nende alustamisest möödas. Alguses oli ta värske ja huvitav, isegi päris ajakirjanikke ligitõmbav.
Siis oli proovijaid teisigi - Mega meenub ja veel oli vist üks, mille nime keegi ei mäleta...
Kõik kadusid kiiresti. Rämps ei kao.
Ma tean, et 6 a tagasi tegelikult Delfit veel pold. Aga ma rääkisin põhimõttest. Et siis poleks probleemi olnud.
Postita kommentaar
<< Home