Meiliaadress

1996. aasta sügisel, kui ma ülikoolis esimsel kursusel esimese ainena oma matriklisse Arvutiõpetuse arvestuse sisse sain, polnud meiliaadress väga tavaline asi. Ja internet samuti. Hoolimata 96. aasta lõpust polnud selles arvutiklassis, kus mina oli, veel Windows 95. Mis minu jaoks tol hetkel oli millegpärast kergenduseks – ju siis tundus see võõram ja keerulisem. Teine pilt oli arvutiekraanil tuttavam.

Ma mäletan, kuidas me ühe edulisema kursavenna käest üritasime koos kahe teise kursaõega uurida, et mis see internet ikkagi on. Me teadsime, et seal on palju võimalusi. Ja väga palju huvitavat leida. Ja samas ei suutnud me kuidagi ette kujutada, mismoodi seal liikumine võiks toimuda või kuidas see on üles ehitatud. Mitte, et ma nüüd seda põhjalikult teaksin, aga miski ettekujutus on siiski olemas. Ja kursavend lahkelt seletas, on olemas sellised portaalid, kus saab otsida sulle vajalikku jne. Ega ma suurt mäleta, mida ta rääkis. Aga ta näitas meile Altavistat. Öeldes küll, sinna juurde, et see on üks paljudest võimalustest, kuid minu jaoks jäi see vist pikaks ajaks tähistama interneti algust. Millal ma aga ise tegelikult seda kasutama hakkasin seda – ei mäleta. Aastaks 98 tundsin ma end juba päris mugavalt veebis. Vist. 99 alguseks igatahes kindlasti.

Aga mis ma neid vanu aegu siin praegu siis meenutan? Sellepärast, et täna avastasin ma, et orkut teeb mulle suurepärase pakkumise võimaldades gmaili meiliaadress hankida. Ja seda teevad nad siis nüüd, kui ma 3 ja pool nädalat tagasi otsisin pingsalt võimalust seda saada (et puhkuse ajal ikka postkast südamerahus olla saaks), et ikka parim võimalikest saada. Ja nüüd nad siis pakuvad ise seda mulle! Muidugi võtsin ma selle ka vastu :) Tore on see, et inboksis pole üldsegi nuppu delete! 2 Gb on tõesti palju ruumi ja valdava osa võib tõesti alles hoida (natuke nurgatagune võimalus muidugi on ka meile kustutada). Tõele au andes, pole ka yahoo üldse halb – ei pea ootama kutset selle aadressi saamiseks ja 1 Gb.

200 korda enam ruumi, kui näiteks hotis. Sõpradele gmaili-kutseid nad mul veel jagada ei luba. Aga eks see ka tuleb kunagi. Ma arvan.

Kõige esimene meiliaadress oli muidugi ut.ee lõpuga. Kui selle pine jm selgeks sai, siis tundus mingite veebipõhiste meilide hankimine juba käkitegu.
Mis mul siis järgmine võis olla? Hotmailis ja Angelfires olid miskid lühiajalised ja anonüümsust lubavad. Ja yahoo.

Siis ehk tuli juba mail.ee ja hot.ee. Aga edasi ei mäletagi eriti. Siis hakkasid juba korduma – uuesti hotmail, see kehtib ka praegu msn-is. Uuesti yahoo. Uus tööaadress. Ja nüüd siis ka gmail :)