Üht-teist tehtud

Ja saigi projekt valmis. Niipalju, kui ma seda oskasin teha. Nüüd on asi nö žürii käes ja nende otsustada, kas nad sellega midagi peale tahavad hakata. Ühe maapiirkonna kodu-uurimist toetada või siis mitte...? Minule kogemus igatahes - väga kasulik. Aga enam ma nii ei tee. Järgmisel korral oskaksin seda organiseerida juba grupitööna, sest nii asjade tegemine on täiesti võimalik. Üksi enam nõus ei ole! Ma nägin 2 viimast ööd (nädalavahetusel) unes, pikalt ja põhjalikult, kuidas ma projekti muudkui parandan ja uut eelarvet vormistan jne. Ülepea teemas sees igatahes :)

Aga nüüd tahaks midagi funi! Võiks ju sellest planeeritavalt kambakesi Berliini minemisest detsembri algul miskit välja tulla? Mulle meeldiks :)

Ja ma olen niiiii palju erinevaid lubadusi külla minekute kohta andnud!
Sõpradele - ma pole mõnda teist tõesti väga ammu näinud.
Sugulastele - onuga plaanime ühte 90-aastast külastama minna, et ta vanu fotosid vaataks ja ütleks , kes seal peal on. Ja üldse vanadest asjadest räägiks. See on tegelt päris kiire asi - mul on kurb kogemus selliste asjade edasi lükkamisega. Vanaonule saatsin kirja, et saame kokku, ma tahan su eluloo kirja panna. Kui paari nädala pärast hakkasin kuulama, et mis mu ettepanekust saanud on, sain teada, et vanaonu läind. Vat sedasi. Parematele jahimaadele. Õnneks oli ta ise oma eluloo kirjapanemist alustanud. Aga väga kurb oli.
Kaugematele sugulastele - üks pakk fotosid, mis minu käes skannimiseks on, lubasin 2,5 a tagasi mõne nädala pärast ära viia. :) Vat. Laisk nigu porikärbes.

Jah, ja õnnestuks mul vanaemalt veel ka välja meelitada mõne sugulase kontaktandmeid, kellelt saaks genealoogilist infi pinnima minna :) Ta on kohe peaaegu vastu mu sellesuunalisele huvile. Ma ei saa aru miks - tavaliselt ju meeldib vanemale põlvkonnale rääkida noorusajast. Ja oma lapselapsele...