Lugusid loomadest
Ma tegelikult kuulsin eile ühte vahvat juttu ka. Selle muu tibiklatši vahele (on ikka jube küll, kui sul selja taga kuskil vahetus läheduses kõva häälega tibijuttu tuleb - naistibidelt - ja otse pealakke lastakse sulle meestibisid pauerhitreidiost).
Olevat kord ühes peres Kass ja Koer elanud. Mitte just nii kõige-kõige paremate sõpradena - Koer oma kausist Kassil igatahes süüa ei lasknud. Aga kui Koeral pojad olnud (oma suures kuudis) siis olevat ka Kass läinud sinna kuuti poegima. Kuut olevat olnud piisavalt suur - ühele jätkunud ühest nurgast ja teisele teisest. Aga kui kassipojad said nädalaseks, siis jäi Kass auto alla. Ja Koer otsustas kassipojad ära adopteerida.
Kui nad surnud pole, siis elavad nad õnnelikult tänapäevani.
1 Comments:
Tibiklatš, muuseas, käis stiilis, et -
"tead, ma käisin Tartus. Sealne kaubamaja on nagu siin see spordiosakond ja kõrval oli veel mingi nö kaubanduskeskus, aga no sealsed poed... ma ei tea!!! Kus need inimesed küll poes käivad! Saad sa aru, nii suur linn nagu Tartu ja korralikku kohta pole! Pärast tuli küll välja, et neil seal linna ääres on kuskil see... no... see - Eedeni keskus, see oli veitsa normaalsem koht..."
ja
"Egiptusesse pole mõtet minna, seal pole absoluutselt midagi vaadata ega kuskile minna! Täiesti mõttetu koht! Aga Türgis käin ma juba 3. korda - seal hakkab alles õhtul elu keema! Kus on peod! Ja klubisse minnes ei pea maksma mdagi, kujutad sa ette? Ja neid asub järjest üksteise kõrval - tuled ühest välja ja lähed järgmisse..."
(muidugi ei kannata minu kirjapandu kriitikat - tibistiili ma ei valda lihtsalt)
Postita kommentaar
<< Home